Prangli linnuvaatlus – aastaring saare linnuelus

Prangli saar on ainus Põhja-Eesti rannikumeres olev saar, millel on püsiv inimasustus ning kus on juba aastasadu elanud loodusega käsikäes. Kuigi saar asub Tallinnale väga lähedal, on Prangli arenenud omasoodu ja säilitanud tänapäevani hoopis teistsuguse elutempo. Seetõttu võib saarele astudes tekkida tunne, nagu viibiks kusagil kaugel eemal suuremast tsivilisatsioonist.

Lisaks ägedale külaelule, lepa- ja männimetsadele, luidetele, rannikujärvedele ja lainete meelevallas olevatele karidele pakub Prangli ka huvitavat linnuelu. Tänu oma asukohale Soome lahe ääres on Prangli ideaalne paik kevad- ja sügisrändel olevate veelindude, näiteks partide ja kahlajate, vaatlemiseks. Samas on ka suvel linnuhuvilistel põhjust saarele tulla, sest saare mitmekesised elupaigatüübid pakuvad pesitsusvõimalusi märkimisväärselt suurele hulgale linnuliikidele.

Keda on võimalik kevadel näha?

Juba praami välitekil on rahuliku kevadise ilmaga võimalik binokli või vaatlustoruga jälgida avamerel olevaid karastunud sulelisi. Üks suur vaatamisväärsus on kaugelt Põhja-Jäämerelt meie vetesse talvitama tulnud aulid, kes aasta algusest ka pulmamänge mängivad. Aulid jäävad siia kuni maikuuni.

Tihti on võimalik näha ka jääkosklaid ja sõtkaid, vahel pistab ka mõni mittesuleline, hallhüljes, oma pea lainete vahelt välja. Kevadise (ja ka sügisese) suurrände ajal aprillis-mais on võimalik näha ka erinevaid ülelendavaid kaure (järvekaur, punakurk-kaur), tõmmu- ja mustvaeraid, kormorane, hahkasid, valgepõsk-laglesid, erinevaid kajakaliike. Sadamale lähemale jõudes on võimalik näha ka madalas merevees toitu otsivaid kühmnokk-luiki, mitmesuguseid parte (sinikael-part, rääkspart, tuttvart, ristpart) ja ka haigruid (hõbe- ja hallhaigur).

Pranglil mööda liivaseid randu käies ja niisketest rannaniitudest mööda põigates, võib kohata ka mõnevõrra põnevamaid linnuliike. Kahlajatest on siinsetel aladel näha vihitajaid, liivatülle, väiketülle, meriskeid, kiivitajaid, punajalg-tildreid, on nähtud ka suur- ja väikekoovitajaid. Aprillis saabuvad ka mitmed tiirud (jõgitiir, randtiir), kes ka siin piirkonnas pesitsevad. Roostikes on üsna tõenäoline kuulda rootsiitsitajat, kõrkja-, tiigi- ja rästas-roolindu, on kuuldud ka haruldast täpikhuiku.  

Suvel kulgeb saarel mõnus linnuelu

Suvi on saarel pesitsejate jaoks üsna tegus aeg. Siin pesitsevad ka tavalised rasva– ja sinitihased, metsvint, rästad (musträstas, hoburästas, laulurästas). Majade vahel võib kohata suitsu– ja räästapääsukesi, linavästrikke, hallvareseid, harakaid. Saludes tegutsevad ööbikud, salu–lehelinnud, võsaraadid, käblikud ning põõsalinnud (pruunselg– ja mustpea–põõsalind). Mereäärsetel avamaastikel võib sageli näha pesitsemas kivitäksi ning taeva kohal tiirutamas hiireviusid, roo-loorkulle ja lõopistrikke. Saarel pesitseb ka punaselg-õgija. Kevaditi võib metsades kuulda suur-kirjurähni trummeldamist, kes jääb samuti saarele pesitsema.

Suve teisel poolel hakkavad vaikselt saabuma juba kaugel Arktikas oma ülikiire pesitsushooaja lõpetanud haruldasemad kahlajad, kes suunduvad edasi Lääne-Euroopa poole. Nende hulgas võib kohata plüüd, leeterüdi, tundrarüdi (soorüdi alamliik), väikerüdi. Massiliselt neid Prangli saarel ei kohta, kuna saarel on vähe suuri mudaseid toitumisalasi. Siiski võivad erinevad kahlajaliigid teha lühemaid peatusi saare lääneosa madalates lahtedes, eriti siis, kui meretase on madalam.

Sügisel on rohkelt hanesid ja muid veelinde märgata

Sügisel, kui ilmad muutuvad külmemaks ja põhjatuul hakkab vaikselt puhuma, avaneb võimalus näha ka veidi suuremaid linde, hanesid ja parte, kes liiguvad üle mere lõuna poole. Valgepõsk-laglede ja suur-laukhanede parved lendavad suure tõenäosusega üle saare ning vahel teevad ka lühemaid peatusi. Enamasti võib neid siiski näha üle lendamas ning veelgi paremini avaneb vaade neile praamilt või väiksemalt paadilt.

Õige pea saabuvad tagasi ka aulid, kes jäävad siinsesse merre talvituma. Suurema osa aastast veedavad nadki pigem talvitusaladel kui pesitsedes. Madalalt üle mere lendavad suurtes parvedes vaerad ning üha arvukamalt võib näha ka kormorane. Samuti võivad hõredates gruppides üle taeva lennata kaurid.

Sügisese rändevaatluse muudab omamoodi eriliseks asjaolu, et lindude arvukus on mõnevõrra suurem kui kevadel, sest lisaks vanalindudele liiguvad parvedes ka sama aasta noorlinnud. Samas kannavad linnud enamasti puhkesulestikku, mis ei ole nii värvikirev kui kevadine sulestik. See teeb lindude määramise küll keerulisemaks, kuid samas ka põnevamaks.

Sügise edenedes ja talve saabudes muutub saareelu üsnagi vaikseks. Siin-seal võib veel kohata mõnda kajakat ja sinikael-parti. Jäävabal merel võib jätkuvalt näha ka kühmnokk-luiki ja jääkosklaid. Tõeliselt vaikseks muutub aga siis, kui meri on täielikult jääs ja lindudel ei ole jääl enam toitu ning nad liiguvad avatuma mere poole. Nii jääb ka Prangli puhkama ja ootama uut aastat koos uute suleliste külalistega.