Aegna saar või Prangli saar? Kumba valida? Millised on erinevused?

Sel suvel matkame nii Pranglil kui Aegnal. Saladuskatte all võib öelda, et ära tasub käia mõlemal. Mõlemad Eesti saared sobivad perega päevaseks väljasõiduks, matkamiseks, jalgrattaga avastamiseks, rannas käimiseks ja mõnusaks vahelduseks. Mõlemad asuvad Tallinnale üsna lähedal. Läbi giidi silmade väike sisevaade, mis Aegnal ja Pranglil näha on ja millised on erinevused, aitab ehk otsustada, kumba valida või ehk hoopiski valida mõlemad. Matk Aegna saarele meie loodusgiid Triinu juhtimisel toimub 28. juunil ja kindlasti tuleb suve jooksul veel võimalusi meiega Aegnat avastada. Pranglil toimetame nii jalgsi- kui jalgrattamatkade, veoautoekskursioonide ja palju muuga. Vaata täpsemalt matkakalendrist või tutvu päevareisidega.

Kus on suuremad rändrahnud? Pranglil või Aegnal?

Meie matkadel ja tuuridel on laste lemmikuteks tihtipeale kivid, kuhu saab otsa ronida. Täiskasvanutele pakuvad huvi lood ja legendid. Kivi jääb muidugi kiviks, et kivi nagu ikka, aga millegipärast suurte kivide juures on eestlased alati käia armastanud.

Aegna saar võib uhkustada kõige enam suuri rahne koondava kivikülviga Eestis Lemmikneeme kaelal. Suurim Aegna rahn on Tulekivi, mida nimetatakse ka Sihi Suurkiviks. Rahnu ümbermõõt on 35,1 m ja kõrgus 4 m. Tulekivi olevat vanasti kasutatud märgutulekohana kaluritele. Põhja-Eesti rannikuala kohta on tegemist erandliku kultusekiviga, mille austamine võis alata juba tuhandeid aastaid tagasi.

Prangli saar võib vastu panna tulekivile titekiviga, Prangli punase kiviga, mis on suurim rändrahn Prangli saarel. See paikneb Prangli maastikukaitsealal. Usuti, ja mine tea, ilmselt töötab ka praegu, et kui kivilt liugu lasta, on titeõnn majas! Prangli Punane kivi on 3,3 meetrit kõrge ja ümbermõõt on 31,1 m. Saare on veel kotkakivi, hundikivi, konnakivi ja ussikivi, millel igal ühel oma lugu rääkida.

Kirik ja kabel. Miks Pranglil on, aga Aegnal pole?

Igal väiksel püsiasustusega saarel on ajalooliselt kirik olnud. Tavaliselt on saarel asuv kirik olnud lisaks pühakojale meremärk, ning kahtlemata kohaliku elu oluline osa, kus kalaõnne käimas käidi.

Esimesed märkmed Aegna kalmistust pärinevad 1736. aastast. 1798. aastal rajati Aegna küla idaserva Elisa kabel. 12. juulil 1882. aastal õnnistati saare kalmistu kõrval sisse uus puidust kabel. Aegna kabelit ja kalmistut kasutas ka Rohuneeme ja Püünsi rahvas. 1923. aastast muudeti Aegna kinniseks garnisonialaks ning tsiviilelanikud olid sunnitud kolima Kräsul