7 huvitavat fakti Prangli saare kohta
Seitse huvitavat fakti Prangli kohta aitab Sul mõista, miks Prangli saarele tulla, miks on see saar eriline ning mida Prangli saarel tähele panna.
1. Prangli saar on ainus Põhja-Eesti põlisasustusega saar
Ametlikud kirjalikud andmed esimestest elanikest Prangli saarel pärinevad 13. sajandist. Kui oled tänastel külatänavatel liikumas, jälgi väravatel olevaid talu silte, nii mõnelgi on siiani peremärk kenasti külge joonistatud. Üldjuhul märk näitab, et selles talus elavad põlised pranglilased. Peremärkidega märgistati vanasti randauhutud kraami (kohalikus keeles laarik), palke, kalavõrke, tööriistu jne. Raske on ettegi kujutada seda, et eelmise sajandi alguses olevat saarel alaliselt elanud isegi 500–600 inimest. Igal juhul eksisteeris enne sõda omaette Prangli vald, mis hõlmas lisaks peasaarele (Suur-Pranglile) ka tookord veel asustatud Aksi (ehk Väike-Prangli) saart. Täna on aastaringselt saarel elamas umbes 70 inimest, suvel mitu korda rohkem.
2. Prangli saarel leidub maagaasi
Prangli maagaasi läte
Prangli omapäraks on see, et siin eraldub maapinnast mitmel pool gaasi. Prangli saarel 1959–1960. aastatel puuritud puuraukudest on turistidele näitamiseks üks, kus on võimalik gaas imetlemiseks väikese leegina süüdata. Gaasi puurauk töötab hästi loodusliku grillipaigana, kus küte maa seest loomulikult olemas. Gaasi puuraugust saab rohkem teada, kui liitud mõne Prangli saare ekskursiooniga.
3. Prangli on tuntud mereröövlite saarena
Saare lemmiklegendiks on kahtlemata kardetud mereröövli pealik Helena või Jelena legend, mille järgi saar olla esmalt olnud hoopiski mereröövlite pelgupaigaks. Saarel elutsenud mereröövlid käinud Tallinn-Narva kaubateel laevu röövimas ning ajanud Tallinna raadi närvi sellega mustaks. Tallinnast olla saadetud karistussalk, kes pannud mereröövlite kättesaamiseks saarel metsa põlema. Kuusemets põlenud maha ning selle asemele kasvanud männimets. Usutakse, et varandus on siiani saarele peidetud. On huvitav teada, et varandust on Pranglilt ka leitud. 1939. aasta tormiga uhtusid lained “Eestiranna” lähedalt maa seest välja rahapaja ja ka põlenud kuusemetsa jäänuseid. Seega kõikidel legendidel võib ka tõepõhi all olla.
4. Prangli on põline tursapüügi kants
Tursapüük Prangli saarel. Kohalik toit.
“No mis kala siin ka püütakse?” on paljude saarekülaliste küsimus. Hea on vastata, et kalapüügi traditsioonid on Prangli saarel ka täna au sees. Püütakse turska, lesta, vahest hea õnne korral ka meriforelli ja siiga. Tursk armastab sügavamat merd, mistõttu siin kandis seda leidub. Kohalikust kalast valmistatud tursapraadi ja maitsvat tursakotletti pakutakse üsna mitmes turismitalus ja sadamakohvikus. Tasub proovida!
5. Pranglil on oma keele murrak
Põhja-Eesti murdekeelne lause, mida mõistab nii Eestis kui Soomes elav randlane kõlaks nii: “Meri meid syödäb, meri meid juodab“. Põhja-Eesti murrak, mida Prangli saarel veel kõneldakse, kõlab mandrieestlasele soomepäraselt: L on tugev nagu soome keeles ning lõpud samuti tugevad : käisin Pranglis, Rammus…käisin saares, tulin saarest jne. Mõned sõnad, eriti merendusega seotud on sellised, mille tähendust on raske ära arvata. Samuti ei ole Prangli keeles häälikut “õ” ning see asendatakse “uo”, “o” või “e”-ga. Näiteks: vuorat naised=võõrad naised või kõik on hästi= keik on trois.
Eestiranna mälestusmärk Prangli saarel
6. Pranglil toimus 1941. aastal Eesti eelmise sajandi üks suuremaid merepääste operatsioone
“Eesti Rand” oli laev, mis Teise maailmasõja käigus Prangli rannikule sattus ning sellest tolle aja suuremast laevast ja erinevatest õnnetusega seotud sündmustest räägitakse saarel siiani. Oluline on teada, et 1941. aasta randlaste oma merepääste võimekus oli nii suur, et päästeti üle 3000 inimese, mis tänapäeva mõistes tähendab väiksema kruiisilaeva jagu rahvaga hakkama saamist. Mälestusmärk sündmusele asub Prangli maastikukaitsealal ning põnevast ja õnneliku lõpuga loost räägitakse lähemalt saareekskursioonidel.
7. Pranglil on mehi rohkem kui naisi
Vanasti oli tavaline, et peretütred läksid mehele teistele saartele, Soome või mujale rannapiirkondadesse. Pranglile toodi taluperenaised mujalt. Üldiselt jätkab saares elamise liini mees, nii on see ka suures plaanis tänaseni jäänud, muidugi heade eranditega. Mehi on Pranglil küll rohkem, kuid “sissetoodud” naisi ning sealjuures päris kangeid, kes saarel ka hakkama saavad, on samuti.
Tule Pranglile!
Vaata toredat videot saarest
Kui soovid saarega lähemalt tutvust teha, siis omapäi ringi liikumiseks on meil sulle pakkuda digigiid, kust kuuled lisaks vahvaid lugusid.
Prangli saarel ringi liikumiseks saad laenutada otse sadamast jalgratta.
Kui soovid saare kohaliku eluga rohkem kursis olla ja põhjalikumaid teadmisi omandada, tule ekskursioonile!
Pranglile saab tulla perega, oma pundiga, klassiga, ettevõttega– kõigile leidub siin huvitavat tegevust!
Küsi julgelt lisa: info@pranglireisid.ee või helista 53413109, 56277057.