10 põnevat fakti Aksi saare kohta

Aksi saar on umbes 2,3 km pikkune ja 500 m laiune saar Prangli vahetus läheduses. See on kaetud heinamaade, kadastike, kiviklibu ja endiste hoonete varemetega. Sarnaselt Kerile korraldame me ka privaat- ja grupireise Aksi saarele. Sel suvelgi külastame seda Eesti saart grupiga, millega saavad kõik huvilised liituda. Aksi saar on väga värvika ajalooga ja palju on tänu seal elanud fotograafile jäädvustatud.

1. Aksi saare esimesed elanikud saadeti sinna 18. sajandi algul Pranglilt

Pranglilt saadetud mehed polevat aga pärimuse järgi eluga sel väikesel Eesti saarel hakkama saanud ja üsna pea kolisid nad suuremale naabersaarele tagasi. Püsiasustus tekkis siis, kui Prangli saarele Mardi tallu tööle tulnud Aabram võttis Pranglilt naiseks Mari, rentis Haljava mõisahärralt Aksi saare ja asus 1797. aastal sinna elama. Aabram pidas mitut ametit – oli puusepp, sepp, kalur ja põllumees. Tööd oli saarel palju teha: püsti tuli panna hooned, põllu- ja heinamaad kraavitada ning kividest puhastada ja ehitada kiviaiad, käia kalal. Sel sügisel, kui Aabram ja Mari saarele elama läksid, randus ja hukkus Aksi randa viis suurt purjekat. Nendest sai piisavalt ehitusmaterjali.

Perekonnanimede panemise käigus pandi Aksis elavale perele nimeks kodusaare järgi Aksberg. Aabramil ja Maril oli sündis kolm poega, kellest suureks kasvas üks – Jüri. Jüril oli kolm last, kellele kõigile ehitati oma talud. Jüri kolmandal lapsel oli omakorda 10 last, seega kasvas Aksbergide suguvõsa varsti nii suureks, et nad ei mahtunudki Aksi saarele ära. Osad kolisid Viimsi poolsaarele, teised Jõelähtme rannaküladesse.