Jaga postitust!

10 põnevat fakti Keri saare kohta

Keri saar asub Pranglist vaid 6 km kaugusel ning seetõttu käivad meie matkajuhid seal ikka seiklemas. Korraldame reise Keri saarele nii suurematele gruppidele kui väiksemale seltskonnale privaattuure kaatriga. 2020 suvel külastame seda Eesti saart ka grupiga, millega saab igaüks liituda! Mida seal näha saab ja mida põnevat tasub Keri saare kohta teada?

1. Keri saar on imepisike

Keri saarel on sõltuvalt meretasemest pikkust ligi 400 meetrit ning laiust 80 meetrit, mis teeb selle suuruseks umbkaudu 3 hektarit. Näiteks Roald Johannson sörkis saarele mööda rannajoont üle kivide navigeerides ringi peale veidi alla 8 minutiga.

2. Aastal 2002 lahkus saarelt viimane püsiasukas, majakavaht. Nüüd käivad seal vabatahtlikud majakavahid

Enne seda aastat olid saare püsielanikeks majakavahtide perekonnaliikmed, mis tähendab, et peale nende lahkumist 2002. aastal on saar teoreetiliselt asustamata. Peale seda hakkas saarel tegutsema MTÜ Keri Selts, mis hoiab Keri hoonetel silma peal ning organiseerib majakavahtide elu. Nimelt on igaühel võimalik suvisel perioodil saarele vabatahtlikuks majakavahiks minna. Enamasti kestab aeg majakavahina umbes ühe nädala, misjärel tuuakse saarele juba uus vaht. Majakavahiks tahavad saada paljud, mis teeb järjekorra väga pikaks ning võib juhtuda, et mõnikord peab ootama isegi aasta või kauemgi, et vahiks pääseda.

3. Saarel ei kasva looduslikult mitte ühtegi puud

Keri saarel kasvavad taimeliigid on kokku loetud ja kirja pandud 2020. aasta seisuga Tartu Ülikooli eElurikkuse portaali. Selle andmetel kasvab Keril 129 eri liiki taimi, mille seas pole ühtki puud. Seal hetkel sirguvad puud on saarele toodud ja istutatud majakavahtide poolt. Keril pesitseb lisaks rohkelt merelinde ja tihti on saare ümbruses näha hülgeid.

4. Keril asub Eesti põhjapoolseim saun

Keril asuv saun on tõesti Eesti põhjapoolseim saun, kuhu tuulise ja külma ning miks mitte ka suvise palava ilma korral minna saab. Iga soovija, kes saart külastab, saab lasta majakavahil sauna soojaks teha. Kuna saarel on meri ümberringi, siis on hea saunast otse vette minna. Sauna kasutamise jaoks tuleb paluda majakavahi abi ning kui oma puid kaasa võtta ei saa, siis saab ka kohapealt osta. Igal juhul tasuks majakavahile oma soovist ette teada anda.

©Iurii Matkeevits. Keri saare saun

©Iurii Matkeevits. Keri saare saun

5. Saarel asub ka kinomaja

Keri saar on küll väike, kuid seal asub rohkelt hooneid. Teiste seas on seal ka kinomaja, kus saab vaadata näiteks 2018. aastal Keri saarest valminud filmi. Lisaks kinohoonele on saarel veel tuletorn kõrvalhoonega, paadikuur, puukuur, kaevumaja, elumaja, uus generaatorimaja ja isegi ilmajaam.

6. Keri saare majakal on põnev lugu

Keri majakas valmis 1719. aastal Peeter I käsul. Puidust majakas lagunes kiiresti ning kuigi seda aegade jooksul mitmeid kordi renoveeriti, siis lõpuks see amortiseerus. Praegu näitab laevadele tuld 1803. aastal ehitatud kivist ja metallist tuletorn. See on muinsuskaitse all, ent sellest hoolimata laguneb, mistõttu on see 2017. aastast külastajatele suletud. 2019. aastal otsustas riik eraldada Keri tuletorni renoveerimiseks vahendid, majaka renoveerimist alustatakse lähitulevikus.

©Jane Leppmets. Eesti saarte ainulaadseim tuletorn - Keri majakas

©Jane Leppmets. Eesti saarte ainulaadseim tuletorn – Keri majakas

7. Keri saar oli Eestis esimene paik, kust leiti maagaasi

Keri majakas on teadaolevalt ainuke majakas maailmas, mis on töötanud maagaasi peal. 20. sajandi algusaastail hakati süvendama saarel olnud kaevu parema kvaliteediga vee saamiseks. Süvendustööde käigus avastati hoopis maagaas, mis süttis. Gaasi hakati kasutama 1906. aastal, kui paigaldati ka vajalik seadmestik – torud, ventiilid jne. Majakas töötas maagaasil ja näiteks majakavahi majapidamises pandi tööle esimene looduslikul gaasil töötav pliit Eestis. 1912. aastal purustas gaas ootamatute pursetega kogu seadmestiku ning peale tervet saart väristanud tõukeid gaasi eraldumine lakkas. Kogu taristu osutus kasutuks ning ühe endise majakavahi mälestuste kohaselt müüdi vanarauaks, millest saadud raha annetati allveelaevade Kalev ja Lembitu ostu rahastamiseks.

Põnev on teada, et väidetavalt oli Keri maagaasisüsteemi taastamise plaan 1912. aastal olemas, kuid taastamise eelarve oli 1800 rubla. Nii vähese raha eest ei olnud ükski Tallinna kaevumeister nõus gaasipuurauku puhastama ja kaks aastat hiljem algas juba Esimene maailmasõda. Nii jäigi Keri maagaasisüsteem taastamata. Tuletornil aitab tänasel päeval tuld näidata päikesepatareidest saadav energia.

8. Keri saarel on toimunud kolm maavärinat

1912. aastal vahemikus 8.-15. aprill toimus Keri saarel väidetavalt kolm 2-4 palli tugevust maavärinat. Kui esimeste maavärinate korral tunti tõukeid, siis viimasega kaasnesid sagedased maapinna võnked ja maa-alune mürin. Maavärinate tekkepõhjust ei ole täielikult kindlaks tehtud, kuid need võivad olla seotud samal ajal toimunud maagaasipurskega.

9. Saare lähedal tulistati 1940. aastal alla Kaleva postilennuk, millel hukkunute auks püstitati Kerile mälestusmärk

14. juunil 1940 oli Kaleva lennuk saabunud Soome kaudu Rootsist Tallinnasse. Samal päeval startis lennuk Helsingi poole tagasi, pardal 9 inimest ning 270 kg pagasit. Üsna pea peale õhkutõusmist lendasid Kaleva kõrvale kaks Nõukogude torpeedopommituslennukit, mis avasid u 50 m kauguselt Kaleva pihta kuulipildujatule. Peale tabamust vasakusse mootorisse kukkus lennuk mõned kilomeetrid Keri saarest kirde poole Soome lahte, kõik pardal olnud hukkusid. Ühtlasi olevat Kaleva pardal olnud ameeriklased esimesed USA kodanikud, kes Teises maailmasõjas hukkusid. 1993. aastal püstitati Kaleva postilennukil hukkunute auks Keri saarel mälestusmärk.

©Prangli Travel. Kaleva postilennuki mälestusmärk Keri saarel

©Prangli Travel. Kaleva postilennuki mälestusmärk Keri saarel

10. Keri saare hoonete korrashoidmise ja Keri Seltsi toetuseks saab saarelt osta suveniire

Keri saare muuseumitoas on müügil näiteks kruusid, T-särgid, rinnamärgid, magnetid, mütsid ja kindad, mille ostmisel saab Keri Seltsi tegevust toetada. Kui ostusoovi ei ole, kuid soovid Seltsi ikka toetada, saad oma panuse panna annetuskasti või hakata isegi püsiannetajaks. Meenete eest saab maksta ka kaardiga.

Põhjuseid, miks ise just seda Eesti saart külastada on küll ja veel! Keri on sarnaselt Pranglile ja teistele lähedalasuvatele Eesti saartele üks väga põnev paik. Korraldame suvel loodusreise Eesti saartele. Suvised väljasõidud teeme nii Prangli, Aksi kui Keri saarele. Loe lähemalt ja tule meiega loodusesse!

Allikad: Keri.ee, entsyklopeedia.ee, Keri saare sõbrad Facebooki grupp, elurikkus.ee, meie giidid.