10 põnevat fakti Keri saare kohta

Keri saar on Eesti üks põhjapoolsemaid saari ning kuigi see on vaid 400 meetrit pikk ja 80 meetrit lai, peidab see endas palju põnevat ajalugu. Siin asub üks vanimaid tuletorne, mis kunagi töötas maagaasil – ainus omataoline maailmas. Saarel pole looduslikke puid, kuid seal tegutsevad vabatahtlikud majakavahid, kes hoiavad hoonete eest hoolt. Lisaks on Keril Eesti põhjapoolseim saun, kinomaja ning isegi mälestusmärk Teise maailmasõja aegsele Kaleva postilennuki allatulistamisele. Kui otsid erilist paika, kus ajalugu ja loodus põimuvad, on Keri saar kindlasti avastamist väärt.

Siin on 10 põnevat fakti, mis teevad Keri saare eriliseks.

1. Keri saar on imepisike

Sõltuvalt meretasemest on Keri saar umbes 400 meetrit pikk ja 80 meetrit lai, mis teeb selle suuruseks umbkaudu 3 hektarit. Näiteks ajakirjanik Roald Johannson jooksis saarele mööda rannajoont ringi peale vähem kui 8 minutiga.

2. Aastal 2002 lahkus saarelt viimane püsiasukas – majakavaht. Nüüd tegutsevad seal vabatahtlikud majakavahid

Enne 2002. aastat olid saare püsielanikeks majakavahtide pered, kuid pärast nende lahkumist on saar ametlikult asustamata. MTÜ Keri Selts korraldab nüüd saare hoonete hooldamist ning organiseerib vabatahtlike majakavahtide tööd. Soovijad saavad suveperioodil minna Keri saarele majakavahiks umbes nädalaks, kuid ootejärjekord võib olla pikk – vahel tuleb vahiks pääsemiseks oodata aasta või kauemgi.

3. Saarel ei kasva looduslikult mitte ühtegi puud

2020. aastal registreeriti Tartu Ülikooli eElurikkuse portaalis Keril 129 taimeliiki, kuid nende hulgas pole ühtegi looduslikult kasvavat puud. Need puud, mis seal praegu on, on istutatud majakavahtide poolt. Saarel pesitseb palju merelinde ja tihti võib näha ka hülgeid.

4. Keril asub Eesti põhjapoolseim saun

Keri saarel asuv saun on Eesti põhjapoolseim saun, mida külastajad saavad kasutada. Sauna kütmise eest hoolitseb majakavaht, kellelt saab ka puid osta. Kuna saar on ümbritsetud mereveest, on hea võimalus saunast otse merre hüpata.

5. Saarel on ka kinomaja

Kuigi Keri on väike, on seal mitmeid hooneid. Kinomajas saab vaadata näiteks 2018. aastal Keri saarest valminud filmi. Lisaks asuvad saarel tuletorn, paadikuur, kaevumaja, generaatorimaja, elumaja, ilmajaam ja mitmed teised hooned.

6. Keri majakas valmis Peeter I käsul ja selle praegune torn on muinsuskaitse all

Keri majakas rajati 1719. aastal Peeter I käsul. Esialgne puidust majakas lagunes kiiresti, kuid praegune kivist ja metallist tuletorn pärineb 1803. aastast. See on muinsuskaitse all, kuid vajab hädasti renoveerimist. 2019. aastal otsustas riik eraldada majaka korrastamiseks vahendid, tänaseks on Keri saare tuletorni välisfassaad renoveeritud.

7. Keri saar oli Eestis esimene paik, kust leiti maagaasi

20. sajandi alguses süvendati Keri saarel kaevu, et saada parema kvaliteediga vett. Vee asemel avastati hoopis maagaas, mis süttis. 1906. aastal hakati maagaasi kasutama majaka tööks, rajati torustik ja gaasipõletid. Majakas töötas maagaasil ja näiteks majakavahi majapidamises pandi tööle esimene looduslikul gaasil töötav pliit Eestis. 1912. aastal toimusid ootamatud gaasipursked, mis purustasid seadmed, ning sellest ajast peale majakas enam maagaasi ei kasutanud. Kogu ehitatud taristu osutus kasutuks ning ühe endise majakavahi mälestuste kohaselt müüdi vanarauaks, millest saadud raha annetati allveelaevade Kalev ja Lembitu ostu rahastamiseks.

Põnev on teada, et väidetavalt oli Keri maagaasisüsteemi taastamise plaan 1912. aastal olemas, kuid taastamise eelarve oli 1800 rubla. Nii vähese raha eest ei olnud ükski Tallinna kaevumeister nõus gaasipuurauku puhastama ja kaks aastat hiljem algas juba Esimene maailmasõda. Nii jäigi Keri maagaasisüsteem taastamata. Tuletornil aitab tänasel päeval tuld näidata päikesepatareidest saadav energia.

8. Keri saarel on toimunud kolm maavärinat

Aprillis 1912 registreeriti Keri saarel kolm 2–4 palli tugevusega maavärinat. Viimasega kaasnesid sagedased maapinna võnked ja maa-alune mürin. Maavärinate põhjuseks peetakse samal ajal toimunud maagaasipurset.

9. Keri saare lähedal tulistati 1940. aastal alla Kaleva postilennuk, mille mälestusmärk asub saarel

14. juunil 1940 oli Kaleva lennuk saabunud Soome kaudu Rootsist Tallinna. Samal päeval startis lennuk Helsingi poole tagasi, pardal 9 inimest ning 270 kg pagasit. Üsna pea pärast õhkutõusu lendasid Nõukogude torpeedopommituslennukid Kaleva postilennuki kõrvale ja avasid tule, mis tõi kaasa lennuki allakukkumise Keri saarest kirde pool Soome lahte. Kõik 9 pardal olnud inimest hukkusid. Kaleva pardal olnud ameeriklased olid esimesed USA kodanikud, kes hukkusid Teises maailmasõjas. 1993. aastal püstitati nende auks mälestusmärk Keri saarele.

10. Keri saarel saab toetada hoonete korrashoidu ja osta suveniire

Keri saare muuseumitoas müüakse kruuse, T-särke, rinnamärke, magneteid, mütse ja kindaid, mille ostuga saab toetada MTÜ Keri Seltsi tegevust. Samuti saab annetada või hakata püsiannetajaks.

Tulge avastage Keri saart!

Keri saar on sarnaselt Prangli ja Aksi saarele unikaalne paik, kus leidub põnevaid lugusid, ajaloolisi hooneid ja erakordseid loodusvaateid. Korraldame suvel tellimusreise Keri saarele. Vaadake lisaks siit. Lisainfo: info@pranglireisid.ee

Allikad: keri.ee, entsyklopeedia.ee, Keri saare sõbrad Facebooki grupp, elurikkus.ee, Prangli Reiside giidide lood.