Hülgevaatlus Eestis – 5 põhjust, miks minna hülgeid vaatlema

Kas Eestis on võimalik hülgeid näha? Muidugi on!

Juulist septembrini korraldame Põhja-Eestis plaanilisi hülgevaatlusretki, kuhu igaüks saab liituda!
Oma gruppidega on võimalik hülgeid vaadelda aprillist oktoobrini. See on harukordne võimalus näha neid imelisi mereloomi nende loomulikus elukeskkonnas. Meie retked ei ole pelgalt vaatlemine – mängime hüljestele ka klassikalist muusikat ning avastame Kolga lahe väikesaari. Aga miks tasub hülgevaatlusele tulla ja mida nende armsate loomade kohta veel teada võiks?

1. Hülged on haruldased – tutvume nendega lähemalt

Eestis elab kaks peamist hülgeliiki: hallhüljes ja viigerhüljes, harva võib kohata ka randaleid. Ajalooliselt oli Läänemeres hallhülgeid kuni 100 000, kuid ulatusliku küttimise tõttu vähenes nende arv 1970. aastaks vaid 4000-ni. Tänu kaitsemeetmetele on nende populatsioon taas kasvamas ning hallhülged ei ole enam hävimisohus.

Viigerhülged on kliimamuutuste tõttu haavatavamad, kuna nad poegivad jääkoopasse ning soojad talved nende arvukuse suurenemisele kaasa ei aita. Suurim Läänemere viigerhüljeste asurkond elab Põhjalahe põhjaosas (umbes 4000 isendit), kuid Soome lahes on neid vaid mõnisada.

2. Hüljestele meeldib klassikaline muusika – katsetame järele!

1894. aastal purjetasid Aksi saarel elanud vennad Aleksander ja Gustav Aksberg Oulust koju, kui otsustasid mängida laevas viiulit ja harmooniumi. Ühtäkki märkasid nad, et kümned hülged olid hakanud nende paati jälitama, justkui muusikat kuulates.

Aastaid hiljem proovisime seda legendi praktikas – ja tõepoolest, klassikalise muusika peale ujuvad hülged paadile lähemale! Kui see alati nii on, tule ja koge seda ise.

3. Hülgevaatlus annab põnevaid teadmisi Läänemere hüljeste kohta

Malusi saarestikus kohtame enamasti hallhülgeid, kes on umbes 180 cm pikad ja kaaluvad kuni 200 kg. Väikseim Läänemere hülgeliik on viigerhüljes, kes on keskmiselt 1–1,4 meetri pikkune ja kaalub 40–80 kg. Maailma suurim hülgeliik on aga lõuna lonthüljes, kes võib kasvada kuni 5 meetri pikkuseks ja kaaluda 3850 kg.

4. Hülgevaatlusretkel näeb ka Eesti müstilisi väikesaari

Kolga lahes asub hulk huvitavaid väikesaari, millel on põnev ajalugu. Retkel saame teada, kus asuvad Rohusi ja Umblu saar, milline oli hülgeküttide elu Koipsil ja Rammul, ning tutvume Malusi saarestikuga, kus hülged end kõige mugavamalt tunnevad.

5. Mereõhk, loodus ja seiklus – parim viis aega veeta!

Mis saab olla parem kui mõnus seltskond, mahe meretuul ja -õhk ning võimalus jälgida hülgeid nende loomulikus elukeskkonnas? Hülgevaatlus Eestis on eriline looduselamus, mida tasub kindlasti kogeda.

Kuidas hülgevaatlusele tulla?
– Väiksematele seltskondadele soovitame liituda meie plaaniliste hülgevaatlusretkedega
– Oma seltskonnale saab tellida privaatse mereretke aprillist oktoobrini siit.