7 huvitavat fakti Prangli saare kohta

Prangli saar on üks erilisemaid sihtkohti Põhja-Eestis. Siin on säilinud sajanditepikkune ajalugu, unikaalsed traditsioonid ja omanäoline eluviis, mida mandri pealt naljalt ei leia. Lisaks looduskaunile keskkonnale on saarel mitmeid eripärasid, mis teevad selle külastamise eriti põnevaks.

Kas teadsid, et Prangli on ainus Põhja-Eesti põlisasustusega saar, siin leidub maagaasi ning mereröövlid on jätnud saarele oma jälje? Või et Pranglil on oma murre, mida mandrieestlane ei pruugi kohe mõista? Alljärgnevad seitse fakti aitavad sul avastada Prangli saare kõige põnevamaid külgi ning annavad põhjuse see eriline paik oma silmaga üle vaadata.

1. Prangli on ainus Põhja-Eesti põlisasustusega saar

Ametlikud kirjalikud andmed Prangli esimestest elanikest pärinevad 13. sajandist. Kui liigud tänastel külatänavatel, tasub tähele panna talu silte – paljudel neist on siiani peal vanad peremärgid. Need näitavad, et talus elavad põlised pranglilased. Vanasti märgistati peremärkidega randauhitud kraami, palke, kalavõrke ja tööriistu. 20. sajandi alguses elas Pranglil alaliselt 500–600 inimest ning enne Teist maailmasõda moodustasid Prangli ja Aksi saared eraldi valla. Tänapäeval on Pranglil aastaringselt umbes 70 elanikku, suvel aga mitu korda rohkem.

2. Prangli saarel leidub maagaasi

Mitmes paigas eraldub Prangli maapinnast gaasi. 1959.–1960. aastal puuriti saarel mitmeid puurauke, millest üks on tänaseni turistidele vaatamiseks avatud. Seal saab gaasi väikese leegina süüdata – see on looduslik grillipaik, kus küte tuleb maa seest. Rohkem saab teada meie saareekskursioonidel.

3. Prangli on tuntud mereröövlite saarena

Legendi järgi oli Prangli algselt mereröövlite pelgupaik. Kohalikud piraadid röövisid laevu Tallinn-Narva kaubateel, mistõttu saadeti saarele karistussalk, kes põletas maha kuusemetsa, mille asemele kasvas männimets. Osa legendist on tõeks osutunud – 1939. aasta tormiga uhtusid lained välja rahapaja ning põlenud kuusemetsa jäänuseid. Usutakse, et mereröövlite varandus võib siiani Prangli pinnases peidus olla.

4. Prangli on põline tursapüügi kants

Kalapüük on saarel au sees. Peamised saagikalad on tursk ja lest, vahel saadakse ka meriforelli ja siiga. Kohalikust kalast valmistatud tursapraadi ja kotlette pakuvad mitmed turismitalud ja sadamakohvikud.

5. Pranglil on oma keelemurre

Prangli murre sarnaneb soome keelele – L-häälik on tugev ning käändelõpud erinevad mandri-eesti keelest (nt “käisin Pranglis”, “tulin saarest”). Samuti puudub murdes “õ”, mis asendatakse “uo”, “o” või “e”-ga (nt “vuorat naised” tähendab “võõrad naised”).

6. 1941. aastal toimus Pranglil Eesti üks suuremaid merepäästeoperatsioone

Teise maailmasõja ajal randus Pranglile laev Eestirand, millega seotud sündmustest räägitakse saarel veel siiani. Tänu kohalike merepäästevõimekusele päästeti üle 3000 inimese – see on võrreldav väikese kruiisilaeva reisijate arvuga. Mälestusmärk sellele sündmusele asub Prangli maastikukaitsealal ning lugu räägitakse lähemalt saareekskursioonidel.

7. Pranglil on mehi rohkem kui naisi

Vanasti oli tavaline, et peretütred läksid mehele teistele saartele, Soome või mujale rannapiirkondadesse. Pranglile toodi taluperenaised mujalt. Üldiselt jätkab saares elamise liini mees, nii on see ka suures plaanis tänaseni jäänud, muidugi heade eranditega. Mehi on Pranglil küll rohkem, kuid “sissetoodud” naisi ning sealjuures päris kangeid, kes saarel ka hakkama saavad, on samuti.