Aegna saar või Prangli saar? Kumba valida? Millised on erinevused?

Sel suvel matkame nii Pranglil kui Aegnal. Saladuskatte all võib öelda, et ära tasub käia mõlemal. Mõlemad Eesti saared sobivad perega päevaseks väljasõiduks, matkamiseks, jalgrattaga avastamiseks, rannas käimiseks ja mõnusaks vahelduseks. Mõlemad asuvad Tallinnale üsna lähedal. Läbi giidi silmade väike sisevaade, mis Aegnal ja Pranglil näha on ja millised on erinevused, aitab ehk otsustada, kumba valida või ehk hoopiski valida mõlemad. Matk Aegna saarele meie loodusgiid Triinu juhtimisel toimub 28. juunil ja kindlasti tuleb suve jooksul veel võimalusi meiega Aegnat avastada. Pranglil toimetame nii jalgsi- kui jalgrattamatkade, veoautoekskursioonide ja palju muuga. Vaata täpsemalt matkakalendrist või tutvu päevareisidega.

Kus on suuremad rändrahnud? Pranglil või Aegnal?

Meie matkadel ja tuuridel on laste lemmikuteks tihtipeale kivid, kuhu saab otsa ronida. Täiskasvanutele pakuvad huvi lood ja legendid. Kivi jääb muidugi kiviks, et kivi nagu ikka, aga millegipärast suurte kivide juures on eestlased alati käia armastanud.

Aegna saar võib uhkustada kõige enam suuri rahne koondava kivikülviga Eestis Lemmikneeme kaelal. Suurim Aegna rahn on Tulekivi, mida nimetatakse ka Sihi Suurkiviks. Rahnu ümbermõõt on 35,1 m ja kõrgus 4 m. Tulekivi olevat vanasti kasutatud märgutulekohana kaluritele. Põhja-Eesti rannikuala kohta on tegemist erandliku kultusekiviga, mille austamine võis alata juba tuhandeid aastaid tagasi.

Prangli saar võib vastu panna tulekivile titekiviga, Prangli punase kiviga, mis on suurim rändrahn Prangli saarel. See paikneb Prangli maastikukaitsealal. Usuti, ja mine tea, ilmselt töötab ka praegu, et kui kivilt liugu lasta, on titeõnn majas! Prangli Punane kivi on 3,3 meetrit kõrge ja ümbermõõt on 31,1 m. Saare on veel kotkakivi, hundikivi, konnakivi ja ussikivi, millel igal ühel oma lugu rääkida.

Kirik ja kabel. Miks Pranglil on, aga Aegnal pole?

Igal väiksel püsiasustusega saarel on ajalooliselt kirik olnud. Tavaliselt on saarel asuv kirik olnud lisaks pühakojale meremärk, ning kahtlemata kohaliku elu oluline osa, kus kalaõnne käimas käidi.

Esimesed märkmed Aegna kalmistust pärinevad 1736. aastast. 1798. aastal rajati Aegna küla idaserva Elisa kabel. 12. juulil 1882. aastal õnnistati saare kalmistu kõrval sisse uus puidust kabel. Aegna kabelit ja kalmistut kasutas ka Rohuneeme ja Püünsi rahvas. 1923. aastast muudeti Aegna kinniseks garnisonialaks ning tsiviilelanikud olid sunnitud kolima Kräsulile ja Viimsisse. Nõnda lõppesid ka matmised kalmistule. Kalmistu piirdekivid veeti ehituse tarbeks ära ning asendati raudtee rööbastest piirdeaiaga. Nõnda on ka 5,5 km pikkune kitsarööpaline raudtee leidnud kohase jäädvustuse.

Pranglil on läbi aegade alati kirik olnud. Praegune hoone on 1848. aastal ehitatud ja selle ametlik nimetus on Prangli Püha Laurentsiuse kabel. Kirik valmis 10. augustil, mis on Rooma märtri Laurentsiuse, eesti kõnekeeles Lauritsapäev, sellest ka nimi. Pranglilased on ajast aega arvanud, et elatakse vanajumala seljataga, kirik on ajaloo keerdkäikudes ka alles jäänud, mistõttu võib ka jutul jumet olla. Kirikus käimine ja kabeliaia korrashoidmine on oluline, mistõttu palutakse ka saare külalistel kirikus ning kiriku ümbruses austavalt käituda. Kirikus tegutseb Prangli kogudus. Esimene saare kirik olevat asunud Estali rannas ja see olla ehitatud kahe hülgeküti poolt, kes kunagi suures merehädas jumalat palunud ning pääsemise korral lubanud kohta, kuhu meri ning kõigevägevam nad randa aitab, kiriku ehitada.

© K.-L. Koppel – Prangli Püha Laurentsiuse kabel

Kivilabürindid Aegnal, Aksil, Pranglil. Kus on ja kus ei ole?

Labürint on läbi aegade olnud mõjuvõimas sümbol, kujutades endast riituslikku pühapaika, energeetilist jõukeset, mida on kasutatud väe ammutamiseks, meelerännakuteks.

Esimesed andmed Aegna labürindist pärinevad 1930 aastast. Tol ajal leitud kivilabürinti peeti kuni 2009. aastani hävinuks. Siiski õnnestus saare püsielanikel hävinuks peetud labürint 2009. aastal leida. Labürindi kiviringide vahelised sügavad käigurajad viitasid selle pikaajalisele kasutusele. Labürindi puhastamisel jäi püsielanikele silma selle keskalal eristuv süvis. Nagu hilisemal rajatise taastamisel selgus, asus lohk täpselt kivilabürindi keskmes. Võimalik, et see tekkis tantsuliste riitustoimingute tagajärjel.

Uuem kivilabürint asub Aksi saarel. Selle ehitas mees nimega Wekman, kes olla saarele venelaste eest pakku tulnud 1808. aastal ja jäänudki sinna elama. Aksi omapäraseimat kultuuriobjekti, Aksi kivilabürinti, kutsutakse ka Türgilinnaks. Selle sissekäigu juures on kividest laotud nimetähed D. W. ja aastaarv 1849.

Pranglil on samuti kividest kujunduslikke labürinte laotud, üks neist saare lõunakaldal metsa all peidus. Vanemaid alles ei ole, pigem on tegemist hiljuti laotud kujundusliku koopiaga.

Militaarsed objektid. Miks Aegnal on, aga Pranglil pole?

1914. aastal alustati Aegnal Nikolai II korraldusel Peeter Suure merekindluse ulatuslike ehitustöödega. Seoses merekindluse rajamisega muudeti Aegna 1923. aastast suletud saareks. Saarele rajati sadamasild, ehitati arvukalt kaitserajatisi, kasarmud, ambulants, saun-pesumaja, algkool, ohvitseride kasiino, staap. Lisaks rajati saarele ka teedevõrgustik ja kitsarööpaline raudtee, mille pikkus oli 5,5 km. Miks Pranglil selliseid rajatisi sarnaselt Aegnale ja Naissaarele ei ole? Kui kaarti vaadata ja proovida mõelda kaitsestrateegiliselt, siis on siililegi selge, et Prangli asukoht ei ole Tallinna lahe kaitsmiseks sobiv paik, asukoht Tallinna sadamatest ja linnast piisavalt eemal, on säästnud Pranglit, et siia suured sõjamehed kaitserajatisi teha tahtnud ei ole. Prangli on jäänud sobivaks paigaks kaluritele ja rannarahvale ning on ime, et rahvast saarelt kunagi välja aetud ei ole. Pranglil on säilinud kirik ja arhailised kaluritekülad, mis mujal tulenevalt kaitsestrateegiast ja rajatiste ehitamise soovist hävitati.

Kadakad ja männid, rannad ja metsad Pranglil ning Aegnal

Nii Aegna kui Prangli on mõlemad olnud alati tuntud kui mõnusate liivarandade ja samblase männimetsaga paigad, kus rahustav matkata, ujuda, seenel käia, puhast loodust sisse hingata. Maastik on kohati sarnane, matkarajad ja objektid metsas mõlemal pool viidastatud. Aegnale saab ringi peale kiiremini, sest see on pindalalt kaks korda väiksem kui Prangli. Pranglil leiab lisaks Aegnale sarnasele männimetsale ja pikkadele liivarandadele veel edelaotsas ala, mis on risti põiki lõputu kadastik, meenutades pigem Muhumaad.

Ära tasub käia mõlemal saarel! Vaata loodusmatkade kava mai lõpus siit, löö kampa!

Prangli päevareiside kohta vaata infot siit! Ootame sind! Kohtumiseni saartel!

Jaga postitust!