Jaga postitust!

Hülgevaatlus Eestis – 5 põhjust, miks minna hülgeid vaatlema

Hülgevaatlus Eestis – on see võimalik? Muidugi on! Käime igal aastal juulist septembrini hülgeid vaatlemas.
Mängime neile ka muusikat. Miks klassikaline muusika? Sest neile meeldib see, päriselt! Aga miks minna hülgevaatlusele ja mida põnevat tasub veel nende armsate loomade kohta teada?

1. Hülged on haruldus, teeme nendega tutvust

Eestis on võimalik kohata kahte-kolme liiki hülgeid, viiger- ja hallhülgeid, vahel harva ka randaleid. Ajalooliselt on Läänemeres elavate hallhüljeste arv olnud kõrgem kui praegu, 20. sajandi algul oli neid ligi 80 000 – 100 000 isendit. Hüljestele peeti kõvasti jahti ning kahjuks vähenes nende arvukus drastiliselt, kui 1970ndateks oli neid alles vaid 4000. Tänaseks on hülged ning nende püsielupaigad Eestis kaitse all. Arvukus on kasvanud ning hallhülgeid ei peeta enam hävimisohus olevaks liigiks.

Kliimamuutustest tulenevalt on keeruline viigerhüljestel, kes poegivad  lume- või jääkoopasse. Soojad talved aruvukuse suurenemisele kaasa ei aita. Suurim Läänemere viigerhüljeste populatsioon elab Põhjalahe põhjaosas, kus on ligi 4000 isendit, Soome lahes on neid vaid mõnisada.

Hülgevaatlus Eestis

© A. Saat – Hülgevaatlus Eestis

2. Hüljestele meeldib klassikaline muusika, katsetame hülgevaatlusretkel

Raamatu “Aksi – mereriik Tallinna külje all” jutustab, et 1894. aastal käinud Aksi saarel elanud vennad Aleksander ja Gustav Aksberg purjealusega kaubareisil Oulust ja Vaasast vajalikku kraami soetamas. Tagasiteel oli ilus tuulevaikne ilm ja vennad lõbustasid end pillimänguga, Gustav mängis viiulit, Aleksander harmooniumi. Järsku kuulsid nad veidraid vilisevaid ja nohisevaid häälitsusi. Nad nägid, et umbes kümmekond hüljest ujusid paadi järel ja ulgusid muusikale kaasa. Kui pillimäng vaikis, sukeldus laulukoor kiiresti merre tagasi. Mõned aastad tagasi otsustasime veenduda, kas jutustus peab paika ning järele uurida, kas hüljestele meeldib muusika. Suur oli meie imestus, kui selgus, et klassikalise muusika peale hülgepoisid tõesti paadile lähemale ujuvad! Kas see alati nii on, tule katsetame koos!

3. Hülgevaatlus Eestis annab põnevaid teadmisi Läänemere hüljeste kohta

Malusil kohtame hallhülgeid, kellest keskmised isendid on 18o cm pikkused. Ehk siis keskmise Eesti mehe pikkused. Hülged kaaluvad rohkem kui keskmised Eesti mehed ja võivad kaaluda kuni 200 kg. Väikseim Läänemere hülgeliik on viigerhüljes, kes on keskmiselt 1-1,4 meetri pikkune ja võib kaaluda 40-80 kilogrammi. Suurim hülgeliik on Lõuna lonthüljes, kes võib kasvada koguni 5 meetri pikkuseks ning kaaluda 3850 kilogrammi! Testi oma teadmisi hüljeste kohta meie hülgemängus!

©Carl-Martin Nisu. Keri saar on Eesti saartest üks müstilisemaid

© C.-M. Nisu – Eestis on palju väikesaari

4. Kolga lahes on mitmeid huvitavaid väikesaari, hülgevaatlusretkel vaatame need üle

Kus on Rohusi ja Umblu saar? Milline oli hülgeküttide elu Koipsil või Rammul? Hülgevaatlusretkel näeme kõiki Kolga lahe saari ja teeme neist juttu.

5. Mereõhk teeb vabaks ja seiklus alaku!

Võta kaasa pere, sõber või kaaslane ja naudi loodusreisi merel! Mis saab olla parem kui mõnus seltskond, mahe meretuul ja -õhk ning võimalus näha arukaid ja armsaid hülgepoisse nende elukeskkonnas? Hülgevaatlus Eestis on kahtlemata üks erilisemaid looduselamusi.

Prangli Reisid korraldab hülgevaatlusretki Malusi saarestikku igal aastal juulist septembrini pühapäeviti Neeme sadamast. Loe lähemalt ja registreeri meie kodulehel või info@pranglireisid.ee.