10 huvitavat fakti sadamakuuri lammutamise otsuse kohta

1. Viimsi Vallavalitsus (edaspidine lühend VVV) väidab, et sadamakuur on varisemisohtlik. 

Varisemisohust ei räägi ükski ametlikult koostatud vaatlusakt, ehituslik ekspertiis senini veel puudub. Vaatlusaktis räägitakse sellest, et ehitis ei vasta nõuetele, katus on katki ning ohutuse peab tagama omanik. Dokumentaalset tõestust värvikatele väljendustele, nagu kohe-kohe kukuks midagi kokku või kellelegi pähe, ei ole. On küll räägitud, et mitmed ametnikud on olukorda tehniliselt hinnanud, kuid senini on olemas üks vaatlusakt, mis on tehtud vahetult enne lammutusotsust ning mis hindab olukorda. Ehitusjärelvalve dokumentatsioonis ehk lammutusotsuses (Lisa 1) ega paikvaatluse aktis (Lisa 2) varisemisohust juttu ei ole. Kuuri seinad ja talad pidasid õnneks ka vastu tonnide raskuse liiva survele, mis oli tingitud Viimsi Vallavalitsuse tellitud liivaparkla ehitusest toetatuna sadamakuuri seina vastu.

Huvitav fakt? On jäänud vastuseta, millal eluoht ja varisemisoht VVV andmetel sadamakuuri täpsemalt tekkis. Meie teada rääkis sellest esmaskordselt L. Randjärv pressis saates “Sotid selgeks” (Lisa 3). Välivaatlus olukorra hindamiseks toimus küll mingitel andmetel ka kevadel, mil dokumentatsiooni ei koostatud. Samas toimus veel 31.08.2019 sadamakuuris VVV poolt väljastatud avaliku ürituse loa alusel kontsert. Samal päeval külastas sadamakuuri eraviisiiselt ka proua L. Randjärv. Info selle kohta, et kuur on elu- ja varisemisohtlik, jõudis meieni pärast lammutusotsuse edastamist. Hoolimata sellest, et renoveerimisettepanek ja rahastusotsus olid valda jõudnud enne otsust, ei arvestatud neid ning kahjuks ignoreeritakse infot nende saabumise ja sisu kohta tänaseni. Teisisõnu, sadamakuuri remontida ei lubata! Miks? Ei ole vastust.

2. Liivaparkla eemaldati sadamakuuri küljest neli kuud pärast kaebust.

Algselt ignoreeriti VVV poolt teemat täielikult ning vastamata jäid mitmed ja mitmed kirjad, mis rääkisid parkla ohtlikkusest hoonele. Ometi vastutab ehitise omanik selle korrasoleku ees ning  tema suhtes on kahjujuhtumi korral võimalik esitada kahjunõueKa peale telesaadet “Sotid Selgeks” laekusid teabenõuetele abivallavanem Kruusmägi poolt allkirjastatud vastused, et parkla ei kahjusta sadamakuuri ja maastik selle ümber “oligi algselt selline” (sh maapind oli sadamakuuri vundamendist kõrgem). Parkla ehitamise tööd tekitasid seina sisse inimese suuruse augu, mida vald ja tööde teostaja Saare OÜ (ettevõte kuulub Vallavolikogu liikmele Valdur Kahrole) siiani eitab, kuigi valla poolt koostatud vaatlusaktil on parandamine näha.

Tänaseks on kahjustuste osas niipalju ringi mõeldud, et siiski on tekkinud projekt, mille alusel parkla ja sadamakuuri vahel peab olema 3 m vahe. Survest nelja kuu jooksul said sadamakuuri sein ja talad küll oluliselt kahjustada, kuid õnneks terve mõistus võitis ning hetkeseisuga füüsiliselt VVV enam sadamakuuri ei ründa. Liiv küll 3 meetri kaugusel ei ole ning vaegtöid lõplikult parandatud ei ole, kuid praeguse seisuga see sadamakuuri enam ei kahjusta.

Huvitav fakt? Kahjunõudeid hoone kasutaja VVV vastu esitada ei saa, sest hoone kasutajal puuduvad selleks õigused (Lisa 4) ning hoone parandamine on olnud seniste vastuste kohaselt kasutajale (mitte põhjustajale) vabatahtlik.

3. VVV on unustanud sadamakuuri renoveerimise võimalikkuse.

Sadamakuuri remont on võimalik ja vajalik ning see võimalus on avalik huvi. Selleks on rahalised vahendid olemas. Kooskõlastusdokument, et sadamakuuri renoveerimise vastu VVV ei ole, on allkirjastatud abivallavanem Margus Kruusmägi poolt enne lammutusotsust 2019. aasta aprillis. Mainitud dokument (Lisa 5) on väljastatud PRIAle, kes rahastas remonti nii katuse kui ka laudise vahetamise osas enne lammutusotsust.

Igasugused hilisemad kuuldused remondi ebavõimalikkusest on küll huvitavad, aga nendel puudub alus, sest sellekohane ekspertiis senini meie teada puudub või ei ole seda me