fbpx
  • Prangli sadamakuur: Autor Marko Poolamets

10 huvitavat fakti sadamakuuri lammutamise otsuse kohta

1. Viimsi Vallavalitsus (edaspidine lühend VVV) väidab, et sadamakuur on varisemisohtlik. 

Varisemisohust ei räägi ükski ametlikult koostatud vaatlusakt, ehituslik ekspertiis senini veel puudub. Vaatlusaktis räägitakse sellest, et ehitis ei vasta nõuetele, katus on katki ning ohutuse peab tagama omanik. Dokumentaalset tõestust värvikatele väljendustele, nagu kohe-kohe kukuks midagi kokku või kellelegi pähe, ei ole. On küll räägitud, et mitmed ametnikud on olukorda tehniliselt hinnanud, kuid senini on olemas üks vaatlusakt, mis on tehtud vahetult enne lammutusotsust ning mis hindab olukorda. Ehitusjärelvalve dokumentatsioonis ehk lammutusotsuses (Lisa 1) ega paikvaatluse aktis (Lisa 2) varisemisohust juttu ei ole. Kuuri seinad ja talad pidasid õnneks ka vastu tonnide raskuse liiva survele, mis oli tingitud Viimsi Vallavalitsuse tellitud liivaparkla ehitusest toetatuna sadamakuuri seina vastu.

Huvitav fakt? On jäänud vastuseta, millal eluoht ja varisemisoht VVV andmetel sadamakuuri täpsemalt tekkis. Meie teada rääkis sellest esmaskordselt L. Randjärv pressis saates “Sotid selgeks” (Lisa 3). Välivaatlus olukorra hindamiseks toimus küll mingitel andmetel ka kevadel, mil dokumentatsiooni ei koostatud. Samas toimus veel 31.08.2019 sadamakuuris VVV poolt väljastatud avaliku ürituse loa alusel kontsert. Samal päeval külastas sadamakuuri eraviisiiselt ka proua L. Randjärv. Info selle kohta, et kuur on elu- ja varisemisohtlik, jõudis meieni pärast lammutusotsuse edastamist. Hoolimata sellest, et renoveerimisettepanek ja rahastusotsus olid valda jõudnud enne otsust, ei arvestatud neid ning kahjuks ignoreeritakse infot nende saabumise ja sisu kohta tänaseni. Teisisõnu, sadamakuuri remontida ei lubata! Miks? Ei ole vastust.

2. Liivaparkla eemaldati sadamakuuri küljest neli kuud pärast kaebust.

Algselt ignoreeriti VVV poolt teemat täielikult ning vastamata jäid mitmed ja mitmed kirjad, mis rääkisid parkla ohtlikkusest hoonele. Ometi vastutab ehitise omanik selle korrasoleku ees ning  tema suhtes on kahjujuhtumi korral võimalik esitada kahjunõueKa peale telesaadet “Sotid Selgeks” laekusid teabenõuetele abivallavanem Kruusmägi poolt allkirjastatud vastused, et parkla ei kahjusta sadamakuuri ja maastik selle ümber “oligi algselt selline” (sh maapind oli sadamakuuri vundamendist kõrgem). Parkla ehitamise tööd tekitasid seina sisse inimese suuruse augu, mida vald ja tööde teostaja Saare OÜ (ettevõte kuulub Vallavolikogu liikmele Valdur Kahrole) siiani eitab, kuigi valla poolt koostatud vaatlusaktil on parandamine näha.

Tänaseks on kahjustuste osas niipalju ringi mõeldud, et siiski on tekkinud projekt, mille alusel parkla ja sadamakuuri vahel peab olema 3 m vahe. Survest nelja kuu jooksul said sadamakuuri sein ja talad küll oluliselt kahjustada, kuid õnneks terve mõistus võitis ning hetkeseisuga füüsiliselt VVV enam sadamakuuri ei ründa. Liiv küll 3 meetri kaugusel ei ole ning vaegtöid lõplikult parandatud ei ole, kuid praeguse seisuga see sadamakuuri enam ei kahjusta.

Huvitav fakt? Kahjunõudeid hoone kasutaja VVV vastu esitada ei saa, sest hoone kasutajal puuduvad selleks õigused (Lisa 4) ning hoone parandamine on olnud seniste vastuste kohaselt kasutajale (mitte põhjustajale) vabatahtlik.

3. VVV on unustanud sadamakuuri renoveerimise võimalikkuse.

Sadamakuuri remont on võimalik ja vajalik ning see võimalus on avalik huvi. Selleks on rahalised vahendid olemas. Kooskõlastusdokument, et sadamakuuri renoveerimise vastu VVV ei ole, on allkirjastatud abivallavanem Margus Kruusmägi poolt enne lammutusotsust 2019. aasta aprillis. Mainitud dokument (Lisa 5) on väljastatud PRIAle, kes rahastas remonti nii katuse kui ka laudise vahetamise osas enne lammutusotsust.

Igasugused hilisemad kuuldused remondi ebavõimalikkusest on küll huvitavad, aga nendel puudub alus, sest sellekohane ekspertiis senini meie teada puudub või ei ole seda meile edastatud. Oleks loogiline, et hoone ning huvisadama omanik kaaluks võimalusi praegust hoonet hoida, sest uue hoone ehitamiseks praegu ressurssi ei ole. Lammutataval hoonel on kasutusfunktsioon ning see on eluliselt oluline. Lammutusotsuses küll seisab, et hoone ei ole eluliselt oluline, kuid see info ei päde. Hoone ja selle tegevus on sadamas kasulik nii saare külalistele, saare turismiettevõtjatele kui ka vallale endale, sest sadamas toimuv loob niigi väikesel saarel võimalusi tööks ja toob olulise täienduse suvisesse üritusteprogrammi majandades enamik oma üritusi ise, mitte toetudes VVV rahakotile. Saarekülalise ja saarlaste arvamust sadamakuurist ja selle vajalikkusest on võimalik vaadata mõni aasta tagasi tehtud lühifilmist. Pealegi, tegemist on väga omanäolise ja orignaalse hoonega, sadamakuur on rajatud endisesse Kiroviaegsesse kalatööstustsehhi ning selliseid kalatööstushooneid rohkem Põhja-Eesti sadamates enam ei leidu.

Huvitav fakt: Renoveerimisplaan ei ole otseselt VVV projekt ega teostatav valla eelarveliste vahenditega. Üldises plaanis on VVV laual 2 varianti:

  • Variant 1: Säilitada sadamakuur, mis toetab turismisektori töökohti ja annab turismisihtkohale lisaväärtust ja kultuuriüritusi ning ei maksa VVV-le midagi. Plaani toetab 740 inimest allkirjaga, rääkimata vabatahtlikest, asutuse kaupa pöördujatest jne, kes ON valmis aitama. Petitsioonile on alla kirjutanud paljud põliselanikud ning saarega seotud inimesed ja ettevõtjad.
  • Variant 2: Lammutada sadamakuur, mis maksab VVV-le ca 100 000 eurot (lammutusprojekt ja -tööd, konteineri ost ja paigaldus) või rohkem. See plaan ei loo otseselt peale huvisadama pesemisvõimaluste mitte midagi, raiskab asjatult maksumaksja raha ning sillutab teed järgmistele VVV projektidele, mille tööde hankimise liin ja maksumused on jäänud häguseks. Jääb arusaamatuks, miks peab pesemisvõimaluste loomiseks sadamakuuri lammutama.

Lammutusotsuses seisab: hoone renoveerimine ei ole mõistlik. Kirjavahetuses seisab: VVV ei aruta renoveerimist.
Jääb endiselt häguseks, kuidas sai VVV võtta vastu otsuse renoveerimise ebamõistlikkusest, kui seda ei ole kunagi arutatud ega kavatseta ka tulevikus arutada. Pressiteates (14.11.2019) ning revisjonikomisjonis (21.11.2019) vallavalitsuse poolt lubatud “sadamakuuri saatuse otsustamise komisjon” on küll meie teada loomisel, kuid vastus selle kohta, kas selles komisjonis ka sadamakuuri võimalikku renoveerimist arutatakse, on senini eitav (Kiri VVV 18.11.2019). Samuti ei kuulu mainitud komisjoni ühtegi lubatud eksperti, vaid valla ametnikud ise. Miks komisjon kokku tuleb, kui seal sadamakuuri saatust ei arutata, jääb selgusetuks. Kirjas on mainitud, et komisjon tegeleb avalikest huvidest tulenevate küsimuste aruteluga ning ei saa arvestada eraettevõtja huvidega. Petitsioon.ee-s antud allkirjade küsimuse kohta, et kas see ei ole avalik huvi, on vastus, et selle läbi vaatamiseks VVV-l ressurss puudub.

4. Vallavalitsus on kaotanud vajalikud dokumendid lepingulisteks suheteks, mis on aluseks sadamakuuri tegevusele ja edasisele vaidlustamise protsessile ning remondile.

Kuni lammutusotsuseni väljastas vallavalitsus sadamakuuri ürituste toimumiseks avalike ürituse lubasid, viimane üritus toimus 31.08.2019. Baasleping on sõlmitud 2013. aastal ning lepingu lisad on lepingu tähtaega vastavalt volikogu otsustele pikendanud. Viimane volikogu otsus aastast 2015 sätestab määramatu tähtajaga lepingu kehtimise. Meil on dokument ehk lepingu lisa olemas ja omalt poolt allkirjastatud ning ehitise omanikele saadetud aastaid tagasi. Pärast lammutusotsust kahjuks hakkasid aga sisse sadama VVV väited, et lepingut justkui ikkagi pole juba 2016. aastast! Tule taevas appi! Kas 4 aastat ei pandud tähele, et keegi toimetab alusetult sadamakuuris? Ei taha uskuda! Ehitusjärelvalveosakonna juhataja Karin Mägi väitis, et ka baasleping on algusest peale sõlmimata ja seda pole ka üldse kunagi olnud, kuid hiljem ta sellest mõttest siiski loobus. Lepingukohased vaided lükkas vallavalitsus Karin Mägi isikus tagasi, sest vaidele puudus alus ehk leping. Ühes pöördumises väidab Karin Mägi, et ehitusjärelvalveosakonnal küll õigused lepingulisi suhteid reguleerida puuduvad, kuid meiepoolse vaide lükkas Karin Mägi tagasi ilma õigusosakonda ega vallavalitsust kaasamata. PS! Vaie oli esitatud lepingu kohta, vaide tagasilükkamise põhjuseks oli aga lepingu puudumine.  

Huvitav fakt: Sadamakuuri lepinguvaidlusi ja üldse kogu teemat koordineerib alates oktoobrist 2019 VVV-s ehitusjärelvalveosakonna juhataja proua Karin Mägi. Kuigi tegemist on algusest peale Kultuuri- ja Spordiameti vastutusalas oleva lepinguga ning VVV-l on olemas ka õigusosakond, on kogu suhtlustegevus oktoobrist ehitusjärelvalve juhtida. Kas pole huvitav kokkusattumus, et hoonete haldamisküsimuste pädevus ning õigus anda erinevaid hinnanguid saarerahva arvamuste ning kutluuriürituste toimimise ja MTÜ Prangliranna remondikohustuste osas (14.11.2019 pressiteade) on antud ehitusjärelvalveosakonna juhataja otsustada. Proua Mägi juhtimisel jätkab VVV järjepidevalt Volikogu otsuse ignoreerimist aastast 2015, mis sätestab meievahelise lepingu määramatuse tähtaja. Kuigi volikogu revisjonikomisjon (21.11.2019) juhtis sellele asjaolule tähelepanu, et ametnik ei ole volikogu ülene, ei ole asjalood siiski paremaks läinud. Unustades sootuks volikogu otsuse, on VVV väljastanud lepinguliste suhete kohta ka vastavaid pressiteateid. Proua Mägil jätkub jaksu korrutamaks lauset meie igasuguste õiguste puudumisest, küll aga leidub jätkuvalt kriitikat kohustuste ja tegevuse osas. Kas proua Mägi ka sadamakuuris kunagi käinud on, ei ole teada, pole kohanud.

5. Vallavalitsusel puudub ressurss arvestada elanike ja sadamakuuri kasutajate ning sadamakülaliste arvamusega.

Viimsi Vallavalitsus ei ole nõustunud valitsuse tasemel sadamakuuri kasutajatega kohtuma. Samuti puudub ametnikel ressurss arvestada petitisioon.ee-s antud allkirjadega ja kodanike arvamusega. Enamik endisele vallavanemale Laine Randjärvele saadetud toetuskirjadest sadamakuuri säilimise poolt ettevõtjatelt, kultuuritegelastelt, kodanikelt ning organisatsioonidelt jäeti vastamata. Arutelu saareelanikega lükati edasi mitmel korral põhjendusega, et koosoleku toimumine unustati registreerida.

Huvitav fakt: mitmed ametnikud väidavad, et sadamakuur on valla oma ning selle kasutamine ei puutu kolmandatesse isikutesse (Lisa 5). Millegipärast on algselt aga volikogu hoone kasutuse määranud just sellise mõttega, et kolmandad isikud saaksid valla hoonet kasutada, eesmärgiga, et see tühjalt ei seisaks ja see oleks avalikult avalikus ruumis kasutatav, looks lisaväärtust sadamale ja saare elanikele. Veel huvitavam on fakt, et küsimusele “Kas te olete selles küsimuses arvestanud saare rahva arvamusega?” vastab Karin Mägi: “Jah, võtsime arvesse kaebusi!” (s.o. anonüümseid kõnesid abivallavanema telefonile). Valla kallis omand oli kasutuses ajutise iseloomuga lausa 7 aastat ning selle aja jooksul igasugused pretensioonid või ettekirjutused VVV-l kasutajale puudusid. Ometi vastutab hoone seisukorra eest omanik!

Lisa: petitsioon.ee keskkonnas allkirju kogudes selgub, et 740 inimest arvab, et sadamakuur tuleks säilitada. Selle petitsiooni läbivaatamiseks puudub VVV-l väidetavalt ressurss!

6. Sadamakuuri üritused ei toimu edasi Prangli Rahvamajas ega kusagil mujal.

Sellistel huvitavatel juttudel, mida räägitakse vallavalitsuse kabinettides ning mida on avaldatud ka pressis (“Sotid Selgeks” TV3, lisa 3), puudub alus. Prangli Rahvamaja on eraldi asutus, millel ei ole MTÜ Prangliranna ehk sadamakuuri ürituste korraldajatega mitte vähimatki seost. Prangli Rahvamaja on eelarveliselt valla finantseerida ning eelarve ei võimalda sadamakuuri ürituste “üle ega läbi viimist” Rahvamajas. Prangli Rahvamaja ei vii üritusi üle ega tegele sadamakuuri üritustega, vaid tegeleb oma üritustega ja oma tegevusega oma eelarve piires. Eelmisel aastal toetas vald sadamakuuri üritusi kokku 1049 euroga, millest 249 eurot toetati kaluritepäeva programmi toimumist nind 800 euroga toetatati Prangli jooksu toimumist. Tegemist on väikese toetusega, kui arvestada kõikide läbi viidud ürituste tegelikku mahtu, tehtud tööd ning kogu eelarvet. Sarnane toetus ei kajastu mitte mingit pidi Rahvamaja 2020 eelarves ega ühtegi üritust Rahvamajja üle ei viida. Sadamakuuri lammutamisega sadamakuuri üritused lõppevad.

Huvitav fakt: Vallamajas levib arusaam, et sadamakuuri lammutamisel jäävad seal toimunud üritused alles. Kuidas need alles jäävad, on meile selgusetu, kuid meile on vastatud, et sellega tegeleb Kultuuri-ja Spordiamet. Sadamakuuri mõte algselt oli luua just sadamasse üritusi ning sellega saavutada sadama elule aitamine, külaliste võõrustamisele lisaväärtuste loomine omanäolise sündmustekoha ellu kutsumisega, mitte ei olnud ega ole ka praegu eesmärgiks omaette Rahvamaja reformimine ega arendamine. Rahvamaja on tore koht, aga seal ei toimu edasi sadamakuuri üritused.

7. Sadamakuuri lammutamine on kasulik tegevus sellele, kes lammutab.

Erinevate tööde teostaja Kelnase sadamas on aastaid olnud ettevõtte Saare OÜ, mille omanik on Viimsi vallavolikogu liige. Kõikide lähiaja sadama arendustööde maksumus kokku ehk kulu maksumaksjale on vähemalt 100 000 eurot. (Võrdlus: sadamakuuri renoveerimiseelarve on 20 000 eurot ning vallal puudub selles omafinantseering). Huvide konflikt on justkui kõigile näha ja teada, aga selline tegevus paistab väljastvaatajale olema vähemalt Viimsis poliitiliselt igati korrektne.

Kas parkla lõpuni ehitamiseks on vajalik ka sadamakuuri lammutamine, ei ole teada. Kirjavahetuse järgi (VVV 18.11.2019) tundub , et tegemist on ühe ja sama tööhankega, mis kätkeb endas parkla rajamist, sadamakuuri lammutamist ning konteiner ootesaal-pesula loomist. On aga väga tõenäoline, et konteiner-ootesaal (50 000 eurot) paigaldatakse sadamakuuri asemele, sest vallal on maad sadamas vähe ning ruumi mujal ei ole. Meie hinnangul puudub ootesaaliks, mis asub konteineris, tegelik vajadus. 2020. aastal, ilmselt siis peale mainitud arendusi ja investeeringuid, on plaanis Kelnase sadam üle anda riigile (M. Kruusmägi, lisa 6).

Huvitav fakt, kas pole? Viimsi Volikogus kaitseb saarega seotud küsimusi (eelarveid ja arendusi) Kahro. Kahro argumentatsioon sadamakuuri renoveerimise mõttetusest on kuulda ka “Sotid selgeks” saatest (al 00:12:35). Viimasel volikogu istungil 14.01.2020 (Lisa 6) väidab Kahro, et ta pole aga üldse sadamakuuri argumentatsioonist midagi kuulnud ja vastab küsijatele, et hoopis nemad ei saa aru, millest jutt käib. Kuidas saab volinik rahvast esindada ja küsimustele vastata, kui ta nende tegevusest ja probleemidest midagi kuulnud ei ole, jääb meile arusaamatuks.

8. Sadamakuuri remont ei takista sadama arengut ega sadamate üleandmist riigile.

Detailplaneering Kelnase sadamaalale vallal puudub, seega jäävad praegused arengud ja ehitamised segaseks. Plaan sadam riigile anda on olnud ooteseisundis, esmamainimine väidetavast sadama omanikuvahetusest ehk seisaku algusest jääb 10 aasta tagusesse perioodi.  Uue sadamahoone ehitamist maatükile vallal plaanis ei ole, arutelu selle ehitamisest peaks algama pärast omaniku vahetust ehk sadama üleandmist riigile. Pressis (Lisa 3) proua Randjärve poolsel lubadusel ehitada uus sadamahoone kolme aasta pärast ei ole justkui alust, sest riigi eest vallavanem sõna võtta ei saa. Saarte Liinidel, kes on riiklike sadamate haldaja, teadmine otsesest kohustusest ehitada valla projekti alusel hoone kolme aasta pärast puudub, oleme Saarte Liinidelt küsinud. Sarnane Viimsi valla sadama omanikuvahetus on mõned aastad tagasi tehtud Naissaarel, sinna pole veel sadamahoonet kerkinud… Naissaare näitel võib väita, et riik sadama hoonestusega esmajärjekorras tegelema ei hakka, vaid panustab muulidele ja selle osa parandamisele sadamast, mis tõesti esmajoones kiirelt remonti vajab. Meie teada sadama omanikuvahetust sadamakuuri remont ei takista. Tõsi, sadamakuur võib ette jääda, kui uus hoone rajatakse, aga lähtume faktist, et nii ajaline plaan kui ka ressurss uue hoone rajamiseks puudub hetkel nii praegustel kui uutel omanikel.

Huvitav fakt: Viimasel volikogu istungil 14.01.2020 väidab abivallavanem Kruusimägi (Lisa 7, 2:36:09), et sadamakuuri renoveerimisel ja sadama arendamisel omavahelised seosed üldsegi puuduvad ning et need asjad ei ole omavahel seotud. Küll aga on härra väitnud Revisjoni komisjoni istungil, et just see asjaolu on VVV-le olnud peamiseks takistuseks, miks kuuri renoveerimine ei ole kõne alla tulnud.
Revisjonikomisjoni, mis on kokku kutsutud arutamaks, miks sadamakuur lammutatakse, protokollis 20.11.2019 (Lisa 4) seisab: “M. Saretok soovib teada, kui K. Mägi käis kevadel Pranglil paikvaatlust tegemas, siis kas on olemas ekspertiis, mis on lammutamise aluseks? K. Mägi sõnul pole, sest vastavalt seadusele ei pea olema ekspertiis, kui olukord on hinnatav visuaalselt. K. Mägi lisab, et samuti on Prangli inimestelt tagasisidet, et soovitakse kohta, kus autot hoida. M. Kruusmägi kommenteerib, et saare elanike põhimure on, et oleks sadamahoone. Hetkel puudub koht, kus sadamas kehva ilmaga laeva oodata. 4 aastat tagasi Euroopa Liidu rahade eest alustati sadama üldkontseptsiooni väljatöötamist, kuidas kujundada Prangli sadama-alaViidi läbi erinevad uurimised sadamarajatiste ehitamiseks, geoloogilised uuringud ja keskkonnamõjude hinnang. Samuti valmistati ette sadamahoone projekt. Tegemist on ainukese kinnistusga sadama-alal, mis kuulub Viimsi vallale.” Kuidas need asjad enam omavahel seotud pole, on arusaamatu. Jutt käib samast maatükist.

See, et “Saareinimene” muretseb rohkem ootesaalipingi ja autokoha eest sadamas, kui et koha eest, kus oma paati hoida… võimalik, et see nii tõesti on, aga kust see info tuleb, kes mille eest rohkem muretseb ja millele oma otsustes tuginetakse, jääb arusaamatuks. Paistab, et VVV sõnavaras on “Saareinimene” selline tore lojaalne tegelane, kes tahtis või kaebas täpselt seda, mida parasjagu VVV välja mõtles ja kelle selja taha on ikka hea soe pugeda. Kas “Saareinimesel” ka nimi on või kes ta on, ei tea. Volikogu istungeid jälgides võib muidugi järeldusi teha, mis “Saareinimese” nimi on.

9. Kohalike kaebused sadamakuuri kohta osutusid kuulujuttudeks või on VVV väljamõeldis?

Nii pressis kui kirjavahetuses väidab VVV, et sadamakuuri kaebused ja tahe lammutada sadamakuur ka siis, kui uut hoonet ei kerki, pärinevad väidetavalt saareelanikelt. Kaebused haihtusid aga vallavalitsuses sel hetkel, kui tekkis palve neid konkreetselt ja kirjalikult väljendada. Mis me teada saime? Kaebused on laekunud anonüümselt abivallavanem Kruusmägi ametitelefonile ning neid ei ole võimalik taastada. Sisu on enamikule peale otsustajate jäänud siiani saladuseks. Mis väidetavalt sadamakuuris suvel 2019 eluohtlikku juhtus, teatakse ainult vallamajas. Sadamakuuri tegevuse ega ehitusliku seisukorra kohta ei ole vallavalitsuselt meile olnud kõikide tegevusaastate jooksul ühtegi kaebust ega ettekirjutust.

Huvitav fakt: Hoome omanik viskab endiselt vastutuse oma otsuste eest “Saareinimese” kanda ning väidab, et see anonüümne kaebus või kaebused ongi avalik arvamus sadamakuurist (Karin Mägi kirjavahetus). Kui tõsiselt saab selliseid avaldusi võtta? Tegelikkuses viskab VVV sadamakuuri tegelasi hetkel välja ikka kuulujuttude alusel ning tagaselja, sealjuures ilma ühtegi ettekirjutust ega ettepanekut asja parandamiseks eelnevalt ega järgnevalt tegemata. “Saareinimeste” kaebustele viitab ka Laine Rändjärv saates “Sotid Selgeks”.

10. Veel valmiv Prangli arengukava kuni aastani 2030 näeb ette, et Prangli saar on aastaringselt toimiv turismisihtkoht ning selles suunas teevad tööd nii VVV kui turismiettevõtjad. Seda eesmärgiga pakkuda saarel tööd.

On teada, et kultuuri-ja spordiüritused toovad saarele turiste, ilma kelleta kaotame olulise osa külalistest.

Huvitav fakt: Kindlasti leidub turismiteenustele lisaväärtuse loomiseks ka palju teisi võimalusi, kui mõni üritus või lahe sadamakuur. Võimalik, et sadam jääb turismiarendusplaanidest välja ja jäämegi esialgu omaniku tungival nõudmisel külalislahkuse arendamisel parkla ja konteineri juurde. Jääb küll veidi segaseks, miks võitleb VVV tulihingeliselt praeguse sadama tegevuse, loodud lisaväärtuse ja juba toimivate ürituste ja sellega seotud töövõimaluste ning turismiarenduse vastu? Kohati koorub infot, et tulevikus justuki hakkab tursimitöökohti hoopis looma riik ja Saarte Liinid, kes arendab saarel turismi ja loob töövõimalusi ning sellele sillutatakse teed? Saarte Liinidega kirjavahetusest kahjuks sellised otsesed plaanid küll ei kooru.

Kahju on, et uus unistuste kaev pole veel  VVV-l valmis, aga vanasse on asutud juba jõuliselt sülitama.

Allikad:

2020-01-30T12:30:50+00:00 30. jaanuar 2020|