fbpx
  • Prangli saare suveteater "Eestirand. Lootuse kursil" teatritrupp

Prangli suveteater: uus randlaste lugu rääkiv tükk!

Suveteater on viimased neli aastat olnud Prangli saare oluline ja menukas osa. 2014. Annika Prangli „Prangli lood”, 2015.-2016. Piret Saul-Gorodilovi „Mereplekid” ja 2017. Jaan Tätte „Latern” – iga suve 5 etendust on pakkunud teatrielamusi ligi 1800 inimesele.

Selle aasta suveteater “Eestirand. Lootuse kursil”

Jätkuva huvi tõttu sai otsustatud teha lavastus ka 2018. aasta suveks ning kuna tegu on vabariigi juubeliaastaga, siis tellida algupärand, mis on seotud Eesti ajalooga ning otseselt Prangli saarega. Teemaks laeva “Eestirand” viimased päevad. Sel aastal mängitakse lavastust Prangli saarel ja 2019. suvel veel mitmes põhjaranniku paigas, mis sündmusega rohkem või vähem seotud.

Näidendi kirjutas Piret Saul-Gorodilov, kelle kirjutamisoskust on tunnustatud erinevate auhindadega. Lavastuses osalevad professionaalsetest näitlejatest Egon Nuter ja Külli Reinumägi, lisaks Tallinna 32. Keskkooli endised ja praegused teatriõpilased. Antud kooslus, professionaalid koos teatriõpilastega, on varasematel aastatel ülimalt hästi toiminud ning palju kiitust saanud nii tavapubliku kui teatri-inimeste poolt.

Peaosalised Egon Nuter ja Külli Reinumägi

Peaosalised Egon Nuter ja Külli Reinumägi

Lavastuse helikeele eest hoolitseb armastatud muusik Silver Sepp. Tema loomingus on palju saarelist-merelist hõngu. Kunstilise külje loob Eesti Kunstiakadeemias õppiv Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi vilistlane Riin Maide. Lavastajaks on Eva Kalbus, kelle käe all on tulnud välja ka eelpool nimetatud tükid. 

Silver Sepp (Autor: Muusikaplaneet)

Silver Sepp (Autor: Muusikaplaneet)

Saatuse tahtel suveetendust kirjutama

Piret Saul-Gorodilov: „Kui lavastajalt tuli pakkumine, ei kõhelnud ma hetkekski. Eelmine koostöö sujus väga hästi ja tulemusega jäin eriti rahule. Ega see lugu, mis laevaga „Eestirand“ juhtus, väga üldteada ei ole. Mingid „kõrgemad jõud“ tahtsid, et mõne aasta eest, ühe teise näidendiga töötades, oli mul põhjust selle looga end põgusalt kurssi viia. Eelmisel aastal juhtus millegipärast, et nii minu „leivaandja“ kui ka kirjanike seltskond „Drakadeemia“ otsustasid suvepäevi pidada just nimelt Prangli saarel. Nii õnnestus mul suve jooksul saart kahel korral külastada, sündmuspaika oma silmaga näha ning sügisel tuli konkreetne ettepanek kirjutada näidend.”

Ingrid Noodla ja Külli Reinumägi näidendiproovis

Ingrid Noodla ja Külli Reinumägi näidendiproovis

“Eestirannalt” pääsenute kirjapandud meenutusi leidus vähe

Oma sündmuste keerises olnud isa mälestused on talletanud sõjaajaloolane Mati Õun. Suur tänu talle selle eest. Samuti suur aitäh sõjaajaloolasele Hanno Ojalole, kes näidendisse kirjutatud faktid üle kontrollis. Ilmselt on põhjuseks, miks kodumaal juhtunu kohta eriti meenutusi ei leidu, vahepealsed aastakümned „raudse eesriide taga“. Nõukogude ajal serveeriti „Eestiranna“ lugu, kui vaprate Punaarmee sõdurite lugu, kes ei pääsenud okupeeritavalt alalt ära, hukkusid ning said maetud Prangli saarele.  Loomulikult oli ohtlik meestel, kes Eestis edasi elasid, lugu mingis teises võtmes talletada.“

Etenduse proovis. Fotol Reemus Tõniste, Hanna-Ly Aavik, Mattias Nurga. Foto: Riin Maide

Etenduse proovis. Fotol Reemus Tõniste, Hanna-Ly Aavik, Mattias Nurga. Foto: Riin Maide

Päriselt Pranglil juhtunu on nüüd näidendiks saanud

Külli Reinumägi: „Just sellise trupiga koostöö on värskendav – päris noored, peaaegu lapsed, kellel on nii äge õpetaja nagu Eva ja vanemad näitlejad oma elu- ja kogemustepagasiga. Eva on harjunud noortega töötama, ta töötab teisiti kui lavastajad, kes lavastavad kogenud näitlejatega. Evat koos noortega toimetamas näha on väga armas – seda naudivad mõlemad pooled.

Prangli saare suveteater

Prangli saare suveteatri noored näitlejad Mattias Nurga, Reemus Tõniste, Hanna-Ly Aavik

“Eestirand” on ladusalt kirjutatud, saab targemaks ja saab ka nalja. Piret on hakkama saanud näidendiga, mis rullub lahti justkui iseenesest. Tee vaid enda omaks see, mis kirjas ja anna publikule tagasi, pole vaja midagi muuta või kangutada, kõik on juba kirjas ja kõneleb enda eest. Lisaboonuseks muidugi see, et päriselt Pranglil juhtunu on nüüd näidendiks saanud- mida veel ühelt teatriõhtult tahta!“

Sel suvel saab Prangli saarel teatrit viiel korral

Lavastuse toovad välja MTÜ-d Liigub ja Loob ning Prangliranna. Etendusi mängitakse Prangli saare sadamakuuris „Noor Kaardivägi” vaid viiel korral. Esietendus 20. juulil. Järgnevad etendused 21., 28., 29. juulil ja 25. augustil.

Vana maja pööningult leitud materjalid jutustavad grupile Prangli saart külastavatele noortele lahti sündmusi, mis leidsid aset augustis 1941. Eesti meeste sundmobilisatsioon Venemaale, rünnak, laevahukk, jõudmine Pranglile – saarele, mis kohalike usu järgi asub „vanajumala selja taga”.

Vaata selle aasta Prangli saare suveetenduse kohta infot lähemalt siit.

2018-07-09T17:04:40+00:00 9. juuli 2018|