Prangli sadamakuuri lugu

Kelnase sadam on läbi aegade olnud Prangli saare elanike jaoks oluline kokkusaamiskoht. Kui kunagi püüti sadamas kala, siis tänasel päeval püütakse turiste. Seda ikka selle parimas tähenduses. Sadam on esmane kokkupuutepunkt külaliste ja kohalike vahel. Või miks muidu kogunevad elanikud ikka veel igapäevaselt laeva saabudes sadamasse vaatama, kes täna tuli? Ikka põnev ju, kes tuleb!

On fakt, et turism on 21. sajandil olnud saareelanikele oluline sissetulekuallikas. Turismi ümber on paratamatult põimunud meie toiduahel ning isegi nende jaoks, kes turismis käppapidi sees ei ole, tuleb kaudne tulu turismimaksust, mida saarlased oma äranägemise järgi ühisteks hüvedeks paigutada saavad. Esmamulje ja kõige olulisem side tekib saarega sadamas, olgu see siis elaniku rõõm koju saabumisest või külalise avastamiskogemus, aga sadam on saare süda, mis peab tuksuma. Just nende südametuksete pärast on Kelnase sadamas toimuv alati olnud kõigi jaoks hingelähedane.

On huvitav teada, kuidas Kelnase sadam on viimase 70 jooksul kujunenud selliseks, nagu seda täna näeme, ning mis saab sadamast edasi. Kas me väärtustame piisavalt seda, mis on? Kas me oskame vaadata tulevikku ja ette kujutada, milliseks Prangli saar ja saare süda tulevikus muutub? Kas ka 10 aasta pärast oleme praegu tehtud otsustega rahul?

Viimased 70 aastat Kelnase sadamas

Prangli saarele asutati kalurikolhoos 1949. aastal ning see sai nimeks “Noor Kaardivägi”. Prangli kalurikolhoos kuulus oma aja suuremate kolhooside hulka, selle esimesel tegutsemisaastal oli kolhoosnikke 154. Läbi aegade oli kalapüük ebakorrapärane, sest mereleminek sõltus suuresti ilmastikust ja sageli ei saanud vääramatu jõu tõttu kala püüdma minna. See tähendas aga, et näiteks 1957. aastal täitsid Prangli kalurid aasta püügiplaani vaid 35,1% ulatuses, kuid vaid aasta hiljem oli püük väga hea ning Noor Kaardivägi jõudis 121,2% plaanitäitmisega kalurikolhooside seas esikohale.

1956. aastal alustasid Prangli kalurid ka traalidega kalapüügiga, mis võimaldas kalale minna ka sügistormides. Tulemused olid muljetavaldavad ning kalatoodang kasvas koguni 10 korda. Kalakombinaat, mille laevad vedasid kala mandrile, ehitas Pranglile ka vägeva kalakuuri. Kalurikolhoos Noor Kaardivägi suutis püügiplaane täita, aga riiklikud kalakombinaadid ei jõudnud enam kalatoodangu kasvuga sammu pidada ja juba hakatigi kolhoosides otsima võimalusi oma kalatööstuse rajamiseks. Samal ajal oli Kirovi kolhoos Eesti kalurikolhooside esirinnas ning 1961. aastal langetati otsus Noor Kaardivägi kolhoosi ühinemiseks Kirovi kolhoosiga. Iseseisvast majandist sai S. M. Kirovi nimelise kalurikolhoosi Prangli osakond.


Traalid Kelnase sadamas</